Alates 13. juulist 2026 peab iga tööandja Eestis andma kandidaadile palgainfo enne töövestlust. Ülejäänud EL-i palkade läbipaistvuse direktiiv on Eestis veel üle võtmata. Leedus on direktiiv juba seadusesse võetud, seega näed allpool, mis võib ees oodata ka Eestis.
Olulised kuupäevad
Eesti on direktiivist seni üle võtnud peamiselt värbamist puudutava osa. Ülejäänud nõuete ajakava pole veel teada.
Igal Leedu tööandjal peab olema kinnitatud palgasüsteem ametikohtade rühmade, palgavahemike ning lisatasude ja preemiate reeglitega. Alates 50 töötajast tuleb sinna lisada ka palgatõusu kriteeriumid.
Ametikohad rühmitatakse oskuste, kvalifikatsiooni, pingutuse, vastutuse ja töötingimuste järgi. Sama või võrdväärne töö kuulub samasse rühma.
Enne palgasüsteemi kinnitamist või muutmist teavitatakse töötajaid ja konsulteeritakse nendega ning süsteem tehakse kõigile kättesaadavaks.
Palgadiskrimineerimise vaidlustes loetakse töötasuks ka mitterahaline tasu, seega lähevad arvesse ka hüved ja kinkekaardid.
Alates 2027. aasta jaanuarist esitab iga Leedu tööandja Sodrale (Leedu sotsiaalkindlustusamet) igakuise SDUP-aruande iga töötaja töötasu, sealhulgas mitterahalise tasu, tasustatud tundide ja ametikohtade rühma kohta. Esimene aruanne tuleb esitada 28. veebruariks 2027.
Alates 1. märtsist 2027 võib iga töötaja küsida oma töötasu ning oma ametikohtade rühma naiste ja meeste keskmise töötasu kohta. Tööandja vastab kirjalikult ühe kuu jooksul ja teavitab kõiki töötajaid sellest õigusest kord aastas.
Kandidaat peab enne esimest töövestlust kirjalikult teada saama pakutava töötasu või selle vahemiku, näiteks töökuulutusest või e-kirjast.
Värbamisel ei tohi küsida kandidaadi praegust ega varasemat töötasu.
Tööandja ei tohi keelata ega takistada töötajal oma töötasu avaldamist.
Seadus ei kohusta praegu tegema tööde hindamist ega looma palgasüsteemi. Statistikaameti palgapeegel on tööandjale vabatahtlik.
Palgalõhe näitajad arvutab Leedus tööandja eest välja Sodra: keskmise ja mediaani lõhe, kvartiilid ning lõhe ametikohtade rühmade kaupa. Vähemalt 150 töötajaga tööandjad saavad esimesed näitajad 1. märtsiks 2028, 100 kuni 149 töötajaga tööandjad 1. märtsiks 2031.
Kui ametikohtade rühmas on vähemalt 5% vahe, mida tööandja ei suuda põhjendada ega paranda kuue kuu jooksul, tuleb koos töötajate esindajatega teha ühine palgahinnang.
Töötajate arvu järgi
Leedu riiklik tööinspektsioon tegi 100 plaanilist kontrolli suurima palgalõhega ettevõtetes ega leidnud otsest diskrimineerimist. Korduvalt ilmnesid aga samad nõrgad kohad:
Enamikul ettevõtetel polnud kirjalikke värbamise ega töö hindamise kriteeriume, mis jätab ruumi subjektiivsetele otsustele.
Mõnes palgasüsteemis polnud ametikohtade ja kvalifikatsiooni kaupa määratud minimaalset ja maksimaalset töötasu.
Lisatasusid, preemiaid ja palga indekseerimist määrati ilma kirjalike reegliteta.
Paljudel ettevõtetel puudus töötajate kvalifikatsiooni tõstmise kord.
Allikas: Leedu riikliku tööinspektsiooni võrdsete võimaluste ja mittediskrimineerimise järelevalve tulemused 2025. aasta jaanuarist oktoobrini.
Loe inspektsiooni kokkuvõtet (leedu keeles)Kui sul on töötajaid Leedus, aitab meie partner Amber Axis palgasüsteemi luua või üle vaadata ja olemasolevaid palgaerinevusi põhjendada.
MELP arendab palkade läbipaistvuse moodulit esmalt Leedu jaoks: palgareeglite avaldamine, iga-aastane teavitus töötajate õigustest, töötajate päringud koos tähtaegadega ja dateeritud tõendid. Eestis kujundame mooduli sisu Eesti reeglite järgi, kui need on vastu võetud.
Jah. Eesti värbamisreeglid kehtivad kõigile tööandjatele sõltumata suurusest. Palgasüsteemi loomise kohustust Eesti seadus praegu ette ei näe, kuid Leedus peab kinnitatud palgasüsteem olema igal tööandjal.
Tööd, mida hinnatakse oskuste, pingutuse, vastutuse ja töötingimuste järgi samaväärseks. Meestele ja naistele tuleb sellise töö eest maksta võrdset tasu. Leedus rühmitatakse sellised ametikohad rühmadesse ja iga töötaja rühm märgitakse igakuisesse Sodra aruandesse.
Jah. Direktiivi järgi on töötasu ka igasugune muu tasu, mida töötaja tööandjalt rahas või mitterahaliselt saab. Leedus võib mitterahalise tasu igakuisest aruandest välja jätta ainult siis, kui kõik sama rühma töötajad saavad ühesuguse hüve, näiteks sama toidutalongi või jõulukinkekaardi.
Eestis ei ole töötaja õigust palgainfot küsida veel seadusesse võetud. Direktiivi järgi võib töötaja küsida oma palgataset ning võrdväärset tööd tegevate naiste ja meeste keskmist tasu ning tööandja peab vastama kahe kuu jooksul. Leedus kehtib see alates 1. märtsist 2027 ühekuulise tähtajaga.
Võrdse tasu põhimõte kehtib Eestis juba praegu. Direktiivi järgi peab vähemalt 100 töötajaga tööandja, kelle ametikohtade rühmas on vähemalt 5% põhjendamata vahe ja kes seda kuue kuu jooksul ei paranda, tegema töötajate esindajatega ühise palgahinnangu. Leedus on see juba seaduses.
Ei. Leedu on direktiivi juba üle võtnud: palgasüsteem peab olema kinnitatud 31. detsembriks 2026 ja aruandlus algab 2027. aastal. Lätis on palkade läbipaistvuse seaduse eelnõu, mida pole veel vastu võetud, kuid palgavahemik peab Läti töökuulutustes olema juba alates 2018. aastast.
Allikad: Eesti töölepingu seaduse muudatused (jõustusid 13. juulil 2026), Leedu tööseadustiku muutmise seadus nr XV-969 ja määrus nr A1-433. Kontrollitud 21. oktoobril 2026.
Leedu seadus nr XV-969 (e-TAR)Leedu määrus nr A1-433 (e-TAR)Räägi meiega: aitame mõista, mida palkade läbipaistvus sinu ettevõtte jaoks tähendab.
